Imeline Teadus – teadusuudised kogu maailmast

Imelise Teaduse koostööpartner

Viimased lood

14.03.26, 19:06

Miks on küünarnuki äralöömine nii valus?

13.03.26, 19:06

Kosmosesond avastab Jupiteri kohal müstilised lained

12.03.26, 20:33

Elulised teadmised toetavad matemaatikaoskusi

11.03.26, 19:05

Peagi kolivad inimesed tagasi merre

11.03.26, 16:29

Maineka teadusajakirja uuringust ilmus Eesti lastele mõeldud versioon

10.03.26, 19:04

Miks hakkab nina vett jooksma, kui inimene vanemaks saab?

09.03.26, 20:35

Mikroplasti mure meie meres on alahinnatud

09.03.26, 16:31

Naistepäeval nähti mitmel pool Euroopas taevas liikumas tulekera

Kõik artiklid

Tervis

© Shutterstock

Aastaks 2050 kasvab vähktõvediagnooside hulk 77% võrra

© Shutterstock

Vähkkasvaja ja toitumise vahelise seose „puuduv lüli“ võib olla leitud

© Shutterstock

Kõhukinnisusel võib olla südame tervisele tõsine mõju

© Shutterstock

Lugeja küsib: kui kaua suudab inimene magamata olla?

KJ Muldoon oli 7–8 kuu vanune, kui ta esimese inimesena sai haruldase kaasasündinud haiguse vastu väga erilist geeniravi.

Uudne ravi parandab laste haige geeni

© Reuters. Aaron James ja dr. Eduardo D. Rodriguez.

Esmakordselt meditsiini ajaloos siirati patsiendile edukalt terve silm

Rohkem tervisest

Küsi meilt

Miks hakkab mul täiskasvanuna pea kergemini ringi käima?

Miks hakkab mul täiskasvanuna pea kergemini ringi käima?

Mesilane korjab õietolmu oma tagumiste jalgade küljes olevatesse suirakorvikestesse. Õietolmu jääb ka mesilindude ülejäänud keha külge ja seetõttu kannavad nad seda edasi teistele lilleõitele, viljastades sealsete emakate sigimikud.

Mis juhtuks, kui kõik mesilased ära sureksid?

Kas õllepurgile koputamisest on ka päriselt kasu?

Kas õllepurgile koputamisest on ka päriselt kasu?

Kas Maa liikumiskiirus muutub?

Kas Maa liikumiskiirus muutub?

Paisunud tähed paljastavad, kui vana on kogu täheparv.

Kuidas määravad astronoomid tähe vanust?

Kuidas aretatakse seemneteta viinamarju?

Kuidas aretatakse seemneteta viinamarju?

Teatud troopilised konnad kasutavad silmalauge oma värvikirevate silmade maskeerimiseks. Sel viisil saavad nad ümbrusel silma peal hoida tähelepanu äratamata.

Miks on osal loomadel silma peal lisakelme?

Miks mõnd muna on raske koorida?

Miks mõnd muna on raske koorida?

Rohkem lugejate küsimusi

LIITU UUDISKIRJAGA

Imelise Teaduse uudiskiri tuleb igal nädalal sinu e-postkasti. Nii oled meie lugudega alati kursis!

© Shutterstock

Meeste seksiisu suunab östrogeen ajus

© Shutterstock

Millal hakkasid meie esivanemad neandertallastega seksima?

© Shutterstock & Lotte Fredslund

Meie seksuaalfantaasiad on paika pandud geenide poolt

Küülikud aitavad seletada orgasmi olemasolu

Sinivaal ei põlga paarilist otsides ära teise liigi esindajat

10 levinud seksimüüti: naistel on G-punkt

10 levinud seksimüüti: naistel on G-punkt

© Shutterstock

3D-prinditud munarakud ja siiratud emakas tagavad täieliku soovahetuse

© Shutterstock & Lotte Fredslund

Meie seksuaalfantaasiad on paika pandud geenide poolt

Küülikud aitavad seletada orgasmi olemasolu

Sinivaal ei põlga paarilist otsides ära teise liigi esindajat

Füüsika

Kas jalgrattarehvid purunevad vihmaga sagedamini?

Kas jalgrattarehvid purunevad vihmaga sagedamini?

© Korea Institute of Fusion Energy

Lõuna-Korea "tehispäike" purustas ülikuuma rekordi

© Shutterstock

Miks on suurimad pähklid kotis või karbis alati kõige peal?

Kui kuum peab miski olema, et see sind põletaks?

Kas kraanivesi on talvel külmem?

© Shutterstock

Kas halli värvi asjadel üldse on värvus?

© Shutterstock

Taani füüsik avastas uudse loodusjõu

© Shutterstock

Miks on suurimad pähklid kotis või karbis alati kõige peal?

Kui kuum peab miski olema, et see sind põletaks?

Kas kraanivesi on talvel külmem?

Teadmiste kontroll

Mängi seda spordisõbra mälumängu

Mängi seda spordisõbra mälumängu

© Shutterstock

Imelise Teaduse mälumäng: kuldvillak leiutistest, bioloogiast, astronoomiast

© Shutterstock

Imelise Teaduse mälumäng: huvitavaid fakte loomadest

© Shutterstock

Mängi põnevat pildimängu Eesti kaunitest kohtadest ja saad auhinna

Testi oma teadmisi

Inimkeha

© Shutterstock

Mis on limakork?

Sinu keha juhivad bakterid

Sinu keha juhivad bakterid

2-4 lööki minutis lööb sinivaala hiiglaslik süda pikkade sukeldumiste ajal. See on soojavereliste loomade seas puhkeaja aeglaseima pulsi rekord.

Kui aeglaseks võib pulss muutuda puhkeolekus?

© Shutterstock

Kõhukinnisus on südamele ohtlik

Miks mu juuksed tõmbuvad vihmaga lokki?

Miks mu juuksed tõmbuvad vihmaga lokki?

© Shutterstock

Sotsiaalmeedia sirvimine mõjutab keha ootamatult niiskel moel

© Shutterstock

Miks paneb villane kudum naha sügelema?

© Shutterstock

Teadlased uurivad meie aju tundmatuid piirkondi

Rohkem sinu kehast

Keskkond

© NASA

Vonklev jugavool võib hakata põhjamaid uputama

© Shutterstock

Mis on hoogvihm?

Nii töötab sinu aju

Surma lähenedes kasvab aju nägemiskeskuse ning meie teadvust ja mõtteid juhtiva otsmikusagara keemiline aktiivsus mitmekordseks.

Keemilised tervitused teisest ilmast

© Shutterstock

Inglise professor on leidnud eluõnne retsepti

© Shutterstock

Päris palju on kinni psüühikas: mõtle oma valu minema

© Shutterstock

Mis oleks, kui kõikide maailma inimeste IQ oleks 200?

© Shutterstock

5 müüti nutiseadmete kohta: kas su aju nüristub ning satub sõltuvusse?

© Shutterstock

Tüvirakud päästavad hulgiskleroosist

Suur uuring hindas kodukontori mõju töötajate vaimsele tervisele

Suur uuring hindas kodukontori mõju töötajate vaimsele tervisele

© Shutterstock. Illustratsioon pole uudisega seotud.

Hiinlaste uuel robotil on laboris kasvatatud miniaju

Rohkem sinu ajust

Katastroofid

Tuumatalv põhjustaks toidukriisi kõikjal maailmas

Tuumatalv põhjustaks toidukriisi kõikjal maailmas

© AP. Ka sel aastal kollitab põud Amazonase jõgikonda tõsiselt. Pilt on tehtud Amazonase ühe suurema lisajõe Rio Negro ääres Manause linnas, kus jõe veetase pole teadaolevalt kunagi nii madal olnud kui praegu.

Eelmine aasta läks ajalukku maailma jõgede veenappuse poolest

Rabatulekahju kustutamine 2023. aastal Lääne-Virumaal.

Eesti jaoks töötati välja uus tuleohukaart

© Shutterstock

Uus tehnoloogia võib päästa miljoneid elusid maavärinasurmast

© Shutterstock

Vulkaan taassünnib tuhast: purske ja kokkuvarisemise järel hakkavad tulemäed end peagi taastama

© Shutterstock

USAs Californias asuv supervulkaan muutub rahutuks

© Getty Images

Soe merevesi sünnitab täiusliku tormi

© Shutterstock

Katastroofiline tsunami võis jätta kiviaja Põhja-Suurbritannia inimtühjaks

© Shutterstock

Päikesetorm võib Maa pimendada

Ajalugu

© Shutterstock

6000aastased luud viitavad õudsetele rituaalidele

© Ulrich Baumgarten / Getty Images, Triff / Shutterstock

Stephen Hawking taltsutas Suure Paugu ja mustad augud

© Nikita Golovanov

Siberist avastati maailma vanimad kindlustatud asulad

© Shutterstock

Meie sugupuu on juurtega üles rebitud: DNA-analüüs kirjutab inimkonna ajaloo ümber

© AFP

Maailma esimesi matuseid ei korraldanud meie inimliik

Tellisevalmistajad kujutatuna 18. dünastia aegse Teeba linna kuberneri Rekhmire hauakambri seinal. Nüüd leitud vile on sama dünastia ajast, võimalik, et sarnaseid töölisi kutsuti ka sellega korrale.

Maapõuest ilmus vaaraode-aegse Egiptuse turvameeste luuvile

© Andres Tennus

Eestlaste esivanemate toidulaud võetakse põhjalikult luubi alla

© Shutterstock

Inimsööjad kesk lõputut lund: tõde kadunud ekspeditsiooni kohta

Rohkem ajaloost

Raketid täidetakse mitmesuguste metallisoolade lahustega immutatud riisiteradest tehtud väikeste kuulidega. Metallisoolade lahused annavadki ilutulestikule eri värvid.

Miks on süttimata jäänud ilutulestikuraketid ohtlikud?

Mikrokiibid on saanud oma nimetuse põhjusega – need on mikroskoopiliselt väikesed. Siin nähtav kiip on uudse tehnoloogia illustratsioon, mitte foto.

Uudne mikrokiip purustab rekordeid

© Shutterstock

Mis juhtub, kui allveelaev implodeerub?

Jää tiibadel, tugevad äikesetormid ja udu stardirajal võivad lennuki väljumise edasi lükata.

Milliste ilmastikuoludega võidakse lennujaam sulgeda?

© Elisabeth Daynes / Daynes Studio, Paris / SPL

Osavalt õmmeldud karusnahkne rüü andis jääajal sooja

© Shutterstock

Masinad saavad mõtlemisvõime: kuus olulist fakti tehisintellekti kohta

Rohkem tehnoloogiast

Ehitised

Texases valmib kohe maailma suurim 3D-prinditud elamurajoon

Mugav elu pärast maailmalõppu: astu sisse miljardäripunkrisse

Rootsis veeretati üle saja aasta vanune kirik teise linnaossa

Indoneesias mäenõlva all peituv püramiid võib olla maailma vanim

Kohvipaks võib muuta betooni kolmandiku võrra tugevamaks

Tuli ja teras tõstsid maja taevastesse kõrgustesse: Burj Khalifa ehitamise lugu

Marsi baas ehitatakse higist, verest ja ... uriinist

Saage tuttavaks: Hiinlaste hiiglaslik Kolme Kuristiku pais, osa maailma suurimast hüdroelektrijaamast

Veel ehitistest

Psühholoogia

Kas metsaskäik teeb tervisele head?

Kas metsaskäik teeb tervisele head?

Nädalane sotsiaalmeediapaast pani inimesed hoopis rohkem nutiseadet kasutama

Nädalane sotsiaalmeediapaast pani inimesed hoopis rohkem nutiseadet kasutama

© Shutterstock AI. Beeta-põlvkonna laps tehisintellekti kujutluses.

Sellest aastast sündinud lapsed kuuluvad uude põlvkonda

Praktiline juhend partneri leidmiseks: teaduse viis parimat võrgutamisnippi

Loomasõpradel on erilised isiksuseomadused

© Shutterstock

Kas me suudame mõtteid lugeda?

© Shutterstock

Silmadega naeratus avab tee kassi südamesse

© Shutterstock AI. Beeta-põlvkonna laps tehisintellekti kujutluses.

Sellest aastast sündinud lapsed kuuluvad uude põlvkonda

Praktiline juhend partneri leidmiseks: teaduse viis parimat võrgutamisnippi

Loomasõpradel on erilised isiksuseomadused

Loomariik

Khankhuuluu mongoliensis rändas Siberist Põhja-Ameerikasse orienteeruvalt 85 miljoni aasta eest.

Avastati ürgsete superkiskjate sugupuu puuduv lüli

Tõde või vale? Kui pääsukesed lendavad madalalt, on oodata vihma

Tõde või vale? Kui pääsukesed lendavad madalalt, on oodata vihma

Vihaleaetud kašelotist saab ookeanide märulikangelane

Vihaleaetud kašelotist saab ookeanide märulikangelane

Parem immuunsüsteem annab kassile pikema elu

Parem immuunsüsteem annab kassile pikema elu

© Peeter Kümmel / Sakala

Kevad annab uut hoogu aialinnupäevikule

Kas südamed erinevad?

Kas südamed erinevad?

1. Sääse pea küljes olevatel tundlatel on väikesed lohukesed, milles on temperatuuritundlikud retseptorid. Need reageerivad soojusele ja juhatavad sääse soojavereliste loomade poole. 2. Noka ümber suistes on teist tüüpi retseptorid, mis registreerivad õhus leiduvat süsihappegaasi ja tajuvad õhuniiskust. Need retseptorid juhivad sääse elusolendite juurde sedamööda, kuidas nood välja hingavad, sest väljahingatavas õhus on süsihappegaasi rohkem kui tavalises välisõhus. 3. Tundlaid katavad imepisikesed tajukarvakesed, mille tuhanded retseptorid püüavad lõhnamolekule, näiteks neid, mis vabanevad higistades, ning juhivad sääse tugevasti lõhnavate loomadeni.

Miks hammustavad sääsed kõige rohkem just õhtuti?

2024. aastal lõi ettevõte Colossal Biosciences geneetiliselt muundatud hundi, kes sarnaneb väljasurnud liigiga.

Väljasurnud liigid tuuakse tagasi

Rohkem loomadest

Taimed

Kuidas tekkisid esimesed taimeseemned?

Kuidas tekkisid esimesed taimeseemned?

© Shutterstock

Mahepõllumajandus võiks toita ära kogu Maa elanikkonna

© Shutterstock

Mis juhtuks, kui kaoksid kõik puud?

© Shutterstock

Kuidas sirutuvad taimed päikesevalguse poole?

Rohkem taimedest

Suured teadlased

© Shutterstock

Mustkunstnik tungis Marconi traadita telegraafi näidisseansile sisse

© Shutterstock

Võidukas võitlus rõugeviirusega: armilisest aadlidaamist sai vaktsiini ema

© Marc Deville / Getty Images

Tema ongi tegelik Indiana Jones: intervjuu legendaarse egüptoloogi Zahi Hawassiga

© Shutterstock

Täheparved osutavad vigadele Newtoni seaduses: kas kuulus teadlane eksis?

Oppenheimeril oli teadusmaailmas ulatuslik kontaktide võrgustik. Tuumapommi värbas ta arendama vahedaima mõistusega kolleegid.

Aatomipommi looja kaotas soosingu

Kõigest 26aastasena sõnastas Albert Einstein füüsikateooriad, mis said verstapostideks universumi mõistmisel.

Päikesevarjutus tegi Einsteinist superstaari

Kaks konnasüdant, mis on asetatud soolalahusega täidetud kaussidesse. Nii näeb välja katse, mida Saksa teadlane Otto Loewi 1921. aastal unes nägi. Ta korraldas katse ja tõestas, et närvirakkude andmeedastus toimub keemilisel teel.

Loewi suur avastus sündis magades

© Shutterstock

Inimsööjad kesk lõputut lund: tõde kadunud ekspeditsiooni kohta

Veel tuntud teadlasi

Energia

© Shutterstock

Kui kiiresti teenib tuulegeneraator end tagasi?

© Wikipedia Commons

Hiiglaslik pais võis mõjutada Maa pöörlemist

© Shutterstock

Kas meil oleks võimalik kasutada välguenergiat?

Põlevkivi kvaliteeti saab kiiresti hinnata

Kui keskkonnasäästlik ikkagi on rongisõit?

© Shutterstock

Päikese jõud päästab keskkonna: uudsed päikesepaneelid muutuvad üha paremaks

Euroopa elektrivajaduse saab hõlpsasti katta tooriumiga – see muudab loodust saastava põlevkivi kasutamise mõttetuks.

Radioaktiivne imeaine annab energiat tuhandeiks aastaiks

© Shutterstock

Kas meil oleks võimalik kasutada välguenergiat?

Põlevkivi kvaliteeti saab kiiresti hinnata

Kui keskkonnasäästlik ikkagi on rongisõit?

Kosmosereisid

© Shutterstock

Miks pole kosmoses tehtud fotodel tähti näha?

© NASA

Kuule kukkunud Vene sond tekitas uue kraatri

© Shutterstock

Kas on tõesti tõsi, et astronautide veri läheb Marsil keema?

© Shutterstock

Kas läbi asteroidide vöö on ohtlik lennata?

18 km kõrgusel Maa pinnast asub Armstrongi piir. Ülalpool seda on õhurõhk nii madal, et kehavedelikud, näiteks sülg, hakkavad keema juba kehatemperatuuril (37 °C).

Kas see on tõesti tõsi, et meie veri hakkaks Marsil keema?

© Blue Origin

Uus kosmoselaev pöörab Kuule laskumise pea peale

© Shutterstock

Kus tiirleb Webbi teleskoop?

© Shutterstock

Pöörane tagaajamine kosmoses: välkkiired sondid jahivad taevakehi

Veel kosmosereisidest

Päikesesüsteem

Päikesesüsteemis kihutab tähtedevahelisest ruumist saabunud objekt

Päikesesüsteemis kihutab tähtedevahelisest ruumist saabunud objekt

© Shutterstock

Teekond Maa tuuma kulgeb kosmose kaudu

© NASA, ESA, CSA, STScI

Kosmoseteleskoop klõpsas pildi Päikesesüsteemi veidrikust

Hiidplaneet Jupiter oli minevikus kaks korda suurem

Hiidplaneet Jupiter oli minevikus kaks korda suurem

© Shutterstock

Mängi seda mälumängu

© Xinhua/ABACA

Hiinlaste kosmoseaparaat laskus Kuu tagaküljele

© Shutterstock

Mis oleks kui Päikesesüsteemis oleks kaks tähte?

© NASA

Kui palju rõngaid on Uraanil?

Veel meie tähesüsteemist

Materjalid

© Shutterstock

Ehitusliiv on maailmast otsa saamas

© 663highland

Jaapani maitseaine vasabi hakkab iidseid papüüruserulle päästma

© Shutterstock

Kuidas tekkis Maal leiduv vesi?

© AFP

Ookeani põhjast leitud kuldne objekt paneb mereteadlased kukalt kratsima

Veel sel teemal

Robotid

© Shutterstock

Eesti kaamerad saavad kuuroboti silmadeks

© Tesla

Fotolugu: robotid vehivad meie eest tööd teha

© Shutterstock

Masinad saavad mõtlemisvõime: kuus olulist fakti tehisintellekti kohta

© Shutterstock

Eesti kaamerad saavad kuuroboti silmadeks

© 1840489pavan nd / Wikimedia Commons

Teadlased kaardistavad merede põhju

© Shutterstock

Kontrobot näitab esimesi samme maal

Arvutid

© Shutterstock

Arvuti mõistab su tundeid

© ZUMAPRESS.com

Elon Muski ettevõte siirdas esmakordselt inimajju kiibi

© REUTERS

Inglise vutimehed jooksevad Eesti nutitaldadel

© Shutterstock

Psühhopaadist tehismõistus näeb kõikjal verd ja hävingut

Rohkem arvutitest

Vana-Lõuna 39/1, 19094 Tallinn

(+372) 667 0111

[email protected]

Imeline Teadus on Skandinaavia suurim populaarteaduslik väljaanne, mis ilmub nii veebis kui ka paberil. Imeline Teadus ilmub lisaks Eestile Rootsis, Soomes, Taanis, Norras, Hollandis, Islandil, Lätis ja Leedus.

© 2026 Imeline Teadus - Kõik õigused kaitstud