Aju töö sõltub hapnikust. Kui pea lahutatakse kehast, siis katkeb otsekohe hapnikuga varustamine vereringe kaudu. Siiski viitavad uuringud, et aju võib tegelikult veidi aega pärast pea mahalöömist veel toimida.
Ajus levivad elektrisignaalid, keharakud rühmavad tööd teha ja käed liiguvad veel mitu kuud pärast seda, kui inimese süda on viimast korda löönud. Uuringuist selgub laiba siseelu surmajärgsetel minutitel, päevadel ja kuudel.
Rottide makku süstitud surmav viirus andis teadlastele palju uut infot aju ja mao suhete kohta. Uute teadmiste valguses võib loota, et on leitud otsetee näiteks maohaavandite ravimiseks hoopis aju kaudu.
Me kogeme ennast minana, kes tegutseb maailmas vaba tahte alusel. Kus kohas ajus minatunnetus tekib? Ajukahjustuste all kannatavad inimesed on teadlastele andnud võimaluse heita üllatav pilk mina masinaruumi. Sellest selgub, et meie mina ei ole sugugi nii ainulaadne ja sõltumatu, nagu me arvame. Salapärased jõud ajus mõjutavad meie suurimaid eluvalikuid. Osa teadlasi isegi kahtleb, kas meil üldse on vaba tahet.
Kestlikkus ja ökoloogilisem jalajälg on jõudnud ka autotööstusesse, kus üha enam tootjaid loodussõbralikke materjale kasutama hakanud on. Kui palju mõjutab see sõidukit hankides ostjat ja kas keskkonnasäästlikud materjalid on praktilised ning kvaliteetsed, säilitades seejuures ka sõidukvaliteedi ning –mugavuse?