Miks mõnel inimesel on raske uinuda?

Unenägude seletajad on juba aastasadu otsinud neist varjatud sümboleid. Nüüd on teadusmaailm viimaks vallutanud unenäomaa, võttes appi aju skaneerimise ja füüsilised testid. Unenägude seletamise uus meetod osutab, et uni on tõesti seotud reaalse maailmaga: kui sa suudad oma unenägude sisu juhtida, siis ilmselt oled ka ilmsi üsna nutikas ja tähelepanelik.

Ere valgus pimeda tunneli lõpus. Surnud sugulaste tervitused. Ülevoolav õnnetunne. Teadlased on siiani suhtunud väga skeptiliselt nii-öelda teises ilmas käimise kogemustesse. Nüüd on selgunud, et elu viimastel sekunditel suureneb inimese ajus plahvatuslikult virgatsainete hulk. See võibki selgitada kummaliste ja eredate piltide kerkimist surija vaimusilma ette.

Kui inimene jääks mitmeks kuuks magama, siis ta lihased kärbuksid ja süda seiskuks. Karuga aga nii ei juhtu. Kui saaksime jäljendada karu taliuinakut, võiks sellest kasu olla patsientidel, kes vajavad pikka toibumisaega, ja astronautidel pikkadel kosmosereisidel.

Kestlikkus ja ökoloogilisem jalajälg on jõudnud ka autotööstusesse, kus üha enam tootjaid loodussõbralikke materjale kasutama hakanud on. Kui palju mõjutab see sõidukit hankides ostjat ja kas keskkonnasäästlikud materjalid on praktilised ning kvaliteetsed, säilitades seejuures ka sõidukvaliteedi ning –mugavuse?