Katastroofi tagamaad: ajaloo raskeima kiirrongiõnnetuse lugu
Superrong ICE 884 läheneb sillale kiirusega 200 km/h. Keegi reisijatest ei tea, et esimese vaguni all on üht ratast kattev terasest kulumispind purunemas.
Tagumiste vagunite ja viimasena veeremis olnud vedurvaguni survel on kokkupressitud vagunite hunniku kõrgus lõpuks kümme meetrit.
Foto: EPA/Scanpix
Väike tüdruk vaatab aknast välja ja hüüab vaimustunult: “Vaata, rannapalliga poiss!” Tema vanemad on süvenenud raamatusse, kuid tõstavad pilgu ja vaatavad idüllilist metsajärve, milles üks perekond ereda ennelõunapäikese all supleb.
Pärast 2010. aastal toimunud plahvatust naftapuurplatvormil Deepwater Horizon voolas toornafta merre. Ametivõimud kasutasid keskkonnakatastroofi ulatuse piiramiseks kõiki olemasolevaid vahendeid, kuid tagantjärele tarkusena võib öelda, et tegelikult poleks tohtinud nad seda mitte mingil juhul teha.
Kui metsik orkaan tabab New Orleansi, jäävad selle elanikud lõksu, sest linn on rajatud maa-alale, mis asub allpool merepinda. Linn on nagu suur vann, ainult et ilma äravooluavata.
2004. aasta teisel jõulupühal läheb maailm arust ära. Maavärin India ookeanis saadab rannikute poole teele hiidlained, mis külvavad seal surma ja hävingut.
Kestlikkus ja ökoloogilisem jalajälg on jõudnud ka autotööstusesse, kus üha enam tootjaid loodussõbralikke materjale kasutama hakanud on. Kui palju mõjutab see sõidukit hankides ostjat ja kas keskkonnasäästlikud materjalid on praktilised ning kvaliteetsed, säilitades seejuures ka sõidukvaliteedi ning –mugavuse?