Mis juhtub, kui allveelaev implodeerub?

Sügaval merepõhjas lebab kaks tiksuvat radioaktiivset pommi – külma sõja päevil põhja vajunud roostetanud tuumaallvee­laevad. Insenerid plaanivad need kaks vrakki hulljulge täppis­manöövri ja spetsiaalselt selleks ehitatud katamaraaniga üles hiivata, enne kui need koost lagunevad ning katastroofi põhjustavad.

Suurimad allveelaevad valmisid NSV Liidus. 175 meetri pikkune mürakas, pardal 160 meeskonnaliiget, võis veeta vee all mitu kuud järjest ja see kandis piisavalt tuumarelvi, et hävitada kõik suuremad USA idaranniku linnad. Akula-klassi laevu ehitati külma sõja viimaseil aastakümneil kokku kuus.

Siiani on kõik kosmoses käinud turistid turvaliselt oma reisidelt koju jõudnud. Mida tihedamaks muutub liiklus, seda suurem on tõenäosus, et ühel päeval satub mõni laev tõsistesse raskustesse ning selle reisijad ja meeskond jäävad saatuse hooleks. Niisugune ohtlik olukord tuleb lahendada kosmilisel pääste­teenistusel, ent praegu seda veel olemas ei ole. 

Kas oled pidevalt väsinud, ärritud kergemini kui varem, magad halvasti ja tunned, et tööle mõtlemine võtab juba hommikul jõu ära? Võib-olla pole tegemist lihtsalt kiire ja pingelise perioodiga. Kui stress kestab liiga kaua ja taastumiseks jääb liiga vähe võimalusi, võib tekkida läbipõlemine ehk burnout.