Teadlased vaidlesid 1921. aastal, kas närviimpulsse kantakse edasi keemiliselt või elektriga. Unes nägi Otto Loewi katset, mis sellele küsimusele vastuse andis.
Kaks konnasüdant, mis on asetatud soolalahusega täidetud kaussidesse. Nii näeb välja katse, mida Saksa teadlane Otto Loewi 1921. aastal unes nägi. Ta korraldas katse ja tõestas, et närvirakkude andmeedastus toimub keemilisel teel.
Foto: New York Public Library/Scanpix
Saksa teadlane Otto Loewi ärkas 1921. aasta 26. märtsi öösel võpatusega. Pimeduses ringi kobades sai ta kätte pliiatsi ja kirjutas paberitükile paar rida. Seejärel vajus ta taas unne. Järgmisel, lihavõttepüha hommikul meenus Loewile, et öösel oli talle tulnud hiilgav idee ning et ta oli selle üles kirjutanud. Milles idee seisnes, oli Loewi unustanud. Ta haaras põnevusega paberi pihku, kuid pidi pettumusega tõdema, et see oli täidetud arusaamatute kritseldustega.
Leonardo da Vinci DNA-projektis osalevad teadlased teatasid, et nad usuvad, et nad on suutnud iidselt pildilt eraldada kuulsa renessansiaja kunstniku ja leiduri (eluaastad 1452-1519) DNA-proovi.
Uued skannerid on teinud teadlaste ammuse unistuse tegelikkuseks – nad kaardistasid aju seni varjatud võrgustikud. Esimene alateadvuse vilksatus paljastas neile selle, kuidas mõttest saab tegu ning miks mõtted võivad rööpast välja minna ja muutuda hallutsinatsioonideks.
Briti geneetiku Alec Jeffreysi laborikatse ebaõnnestus täielikult. Kuid DNA juppide segadikku põrnitsedes turgatas talle järsku pähe geniaalne idee. Tänu sellele said hiljem perekonnad taas ühineda ja süütud pääsesid karistusest.
Kestlikkus ja ökoloogilisem jalajälg on jõudnud ka autotööstusesse, kus üha enam tootjaid loodussõbralikke materjale kasutama hakanud on. Kui palju mõjutab see sõidukit hankides ostjat ja kas keskkonnasäästlikud materjalid on praktilised ning kvaliteetsed, säilitades seejuures ka sõidukvaliteedi ning –mugavuse?