
- Tartu lähistele ja Saaremaale püstitati kuus erilist kambrit, kus jäljendatakse kuumalaineid.
- Foto: Olumide Amos Oguntuase
Eesti maaülikooli teadlased ehitasid metsa spetsiaalsed kambrid, kus matkitakse kuumalainetingimusi. Eesmärk on välja selgitada, kuidas Eesti metsades levinud puuliigid taluvad lühiajalisi kuumalaineid.
Kuumalaine tähendab mitmepäevast ajavahemikku, mil temperatuur püsib lokaalselt ebatavaliselt kõrgel tasemel. Kui seni on need nähtused olnud omased pigem Lõuna-Euroopale, siis kliimamuutuste mõjul levivad need nüüd üha enam ka põhjamaadesse, sealhulgas Eestisse. See tõstatab olulise küsimuse: kui hästi meie metsad kuumalaineid taluvad?
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Diagnoos: meri on muutumas leigeks happesupiks, geenmuundatud taimed võtavad looduse oma kägistavasse haardesse ja õhusaaste muudab meie kopsud mustaks. Inimene on Maa üheksast eluks vajalikust süsteemist nelja juba kahjustanud. Ravi: õnneks on teadlastel valmis tehnoloogiline esmaabi: uued CO2 imavad materjalid tõttavad merele appi ja geenmuundatud taimed sunnitakse ennast hävitama.
Uut moodi põllurobot osaleb sel sügisel ka künnivõistlusel.
Isegi väiksel kliimamuutusel on oht äratada magav hiiglane, kui temperatuur tõuseb, jää sulab ja merevee tase kerkib. See võib Maa geoloogilise tasakaalu paigast viia ja vallandada vulkaanilise hüperaktiivsuse, tohutud metaaniplahvatused ja maavärinate meeletu ...
Kestlikkus ja ökoloogilisem jalajälg on jõudnud ka autotööstusesse, kus üha enam tootjaid loodussõbralikke materjale kasutama hakanud on. Kui palju mõjutab see sõidukit hankides ostjat ja kas keskkonnasäästlikud materjalid on praktilised ning kvaliteetsed, säilitades seejuures ka sõidukvaliteedi ning –mugavuse?