Väikeste dinosauruste haudemüsteerium lahenes
Taiwani teadlased ehitasid Oviraptor’i pesa, et saada vastus kaua püsinud küsimusele: kuidas nad oma järglasi välja haudusid?
Oviraptor ehk munavaras oli perekond kahel jalal kõndivaid dinosaurusi. Nad meenutasid paljuski tänapäeva linde: neil olid hammasteta nokk, paljudel oli suliskate, mõnel liigil oli peas ka uhke hari ning nad olid üldjuhul väiksemapoolsed, jäädes mõõtmete poolest kalkuni ja jaanalinnu vahele. Nad elasid hiliskriidiajastikul 100–66 miljonit aastat tagasi.
Seotud lood
Loomad ja taimed on miljoneid aastaid rahus arenenud, ent äkitselt on maailm leekides. Tuhk ja söed kõrvetavad ära lehed ning lämmatavad surnuks loomad. Viis korda on äärmuslik katastroof kogu elu Maa pealt peaaegu hävitanud.
Mõned dinosaurused olid kümme korda suuremad kui elevandid. Kas nad ka elasid kauem?
Evolutsiooni kontekstis võttis see, kui Tyrannosaurus rex arenes saja-kilogrammisest loomast mitmetonniseks, üheainsa silmapilgu. Seni oli sellise ülikiire kasvu põhjus teadmata, aga hiljutine avastus tõi teadlastele selgust. Ühtlasi aitab uus teadmine leida vastuse ühele teisele olulisele küsimusele T. rex’i loos.
Kestlikkus ja ökoloogilisem jalajälg on jõudnud ka autotööstusesse, kus üha enam tootjaid loodussõbralikke materjale kasutama hakanud on. Kui palju mõjutab see sõidukit hankides ostjat ja kas keskkonnasäästlikud materjalid on praktilised ning kvaliteetsed, säilitades seejuures ka sõidukvaliteedi ning –mugavuse?
Viimased lood
Universum
Psühholoogia
Tehnoloogia
Maaväline elu
Ajalugu
Loomariik
Taimed
Lugejad küsivad
Füüsika
Sinu keha
Suured teadlased
Tagasi Imeline Teadus esilehele