Tellijana saad artiklit lugedes teada:

  • milline seni lahendamata füüsikamõistatus võib selgitada, miks universum üldse olemas on;
  • kuidas otsivad teadlased kosmosest ja laborist vihjeid selle kohta, kuhu antiaine kadus;
  • miks peavad füüsikud võimalikuks, et vastus peitub tumeaines või väga kaugetes antiainetaskutes.
Teadlased otsivad vastust küsimusele, miks Universum pärast suurt pauku kokku ei varisenud.
  • Teadlased otsivad vastust küsimusele, miks Universum pärast suurt pauku kokku ei varisenud.
  • Foto: henning dalhoff
Universum oleks pidanud peatselt pärast oma sündi hukkuma. Suure Paugu teooria kohaselt koosnes Universum esialgu vaid ühte punkti koondunud energiast. Keevas nõiakatlas muundus energia sekundi murdosa vältel aineks ning Universum hakkas peadpööritava kiirusega paisuma. Suure Paugu ajal moodustus võrdses koguses ainet ja antiainet. Kuid kui need kaks kokku saavad, hävitavad need teineteise ja alles jääb vaid puhas energia. Vahetult pärast Universumi sündi muundus lugematu arv osakeste ja antiosakeste paare välgukiirusel ainest energiaks ja siis tagasi aineks. Kui Universum sisaldas võrdsel hulgal osakesi ja antiosakesi, peaksid need kas praeguseni eksisteerima või siis olema üksteist hävitanud. Seetõttu on füüsikamaailma üheks suuremaks mõistatuseks see, kuhu kadus anti­aine ning miks Universum ikka veel eksisteerib.
Midagi pidi toimuma, mis mateeria ja antimateeria tasakaalu veidi kõigutas ja kogu antiaine kadumise järel veidi ainet alles jättis. Kui iga miljardi anti­aine­osakese kohta oli miljard ja üks aineosakest, piisab sellest, et selgitada, miks Universum on tänase päevani kestnud. Kuigi füüsikud on täheldanud, et teatavatel juhtudel tekib aine kiiremini kui antiaine, võib see väike tasakaalust väljasolek tõestada vaid seda, et pärast Suurt Pauku oli Universumis piisavalt mateeriat vaid üheainsa galaktika moodustumiseks. Kuna aga Universum sisaldab sadu miljardeid galaktikaid, tuleb tunnistada, et mõni pusletükk on teadlastel ikka veel puudu.

Seotud lood

Lood
  • 14.07.26, 16:49
Niels Bohr avas ukse aatomite sisemuse kaosesse
Füüsika ajaloo võib tinglikult jagada ajaks enne ja pärast Niels Bohri. Taani füüsik heitis pilgu aatomite salapärasesse maailma, kus ei kehti tavareeglid. Tema loodud aatomimudel oli murranguline ning aitas sillutada teed aatomiajastule.
Lood
  • 31.03.26, 13:03
Aatomite eri versioonid annavad seinast elektrit
Elemendid on nagu Lego klotsid. Neid leidub mitmes versioonis. Neid eri versioone nimetatakse isotoopideks ning teadlased on neid kasutanud nii selleks, et määrata arheoloogiliste leidude vanust, kui ka selleks, et ammutada lagunevatest aatomitest lõputut energiat.
Lood
  • 01.08.19, 16:37
Füüsikud otsivad ikka veel eimiskit
Absoluutset vaakumit, kus pole mingit ainet, energiat ega jõudu, on otsitud peaaegu kolm tuhat aastat. Otsingute käigus on filosoofid ja füüsikud üritanud tekitada totaalset vaakumit nii praktikas kui ka teoorias, aga alati on loodus neile justkui vastu töötanud. Ja kui lõpuks näis, et tühjus ehk eimiski end lõpuks teadlastele ilmutas, täitus see hoopis uute avastuste ja tõdedega.
  • ST
Sisuturundus
  • 12.09.25, 10:53
Eestlased on avastanud Midea kodumasinad – miks see bränd üha enam populaarsust kogub?
Kiire elutempo juures muutub kodu järjest olulisemaks paigaks, kus saab korraks aeg maha võtta ja puhata. Seetõttu otsivad paljud pered kodumasinaid, mis oleksid usaldusväärsed, säästaksid aega ja looksid kodus mõnusama keskkonna. Just neid vajadusi täidab rahvusvaheline kodumasinate tootja Midea, mis on Eestis viimastel aastatel kiiresti tuntust kogunud.

Tehnoloogia

Ajalugu

Loomariik

Taimed

Füüsika

Sinu keha

Suured teadlased

Tagasi Imeline Teadus esilehele