Kas Tyrannosaurus rex ei näinud paigal seisvat saaklooma?
Filmis „Juuraajastu park“ tõmbavad paleontoloog Alan Grant ja tema kaks last haneks T. rex’i, seistes tema ees liikumatult paigal. Kas see dinosaurus nägi tõesti ainult liikuvat saaki?
Kõik tänapäeva teadusuurimuste tulemused viitavad, et „Juuraajastu pargi“ dinosauruste ekspert dr Grant ja ta kaks last oleks siiski ära söödud, sest Tyrannosaurus rex’il olid teravad meeled.
Kui Inglise teoloog William Buckland 1824. aastal teatas, et on leidnud tundmatu suure looma kivistise, ei teadnud ta, millisele protsessi ta käima lükkas. Bucklandi 200 aasta tagune avastus oli stardipauk dinosauruste uurimisele, mis on ajaga aina enam hoogu kogunud. Alles nüüd hakatakse mõistma nende loomade elu pisimaid nüansse.
Ilmselt kuulsaima dinosauruseliigi Tyrannosaurus rex’i tavatult lühikesed esijäsemed on teadlastele pakkunud rohkelt peamurdmist. Kui T. rex ise oli võimsa keha, vägevate, sambaid meenutavate tagajäsemete ja tohutute lõugadega elukas, siis tema koomiliselt väikeste esijäsemete lühiduse põhjust on siiani pelgalt oletatud. Uus hüpotees pakub välja üsna ebahariliku põhjenduse.
Neli korda rohkem paleontolooge, üle 500 senitundmatu dinosauruseliigi ja murrangulised uued tehnikaseadmed. Film „Juuraajastu park“ innustas tervet põlvkonda minevikku kaevuma, et muuta igavesti meie ettekujutust dinosaurustest.
Kestlikkus ja ökoloogilisem jalajälg on jõudnud ka autotööstusesse, kus üha enam tootjaid loodussõbralikke materjale kasutama hakanud on. Kui palju mõjutab see sõidukit hankides ostjat ja kas keskkonnasäästlikud materjalid on praktilised ning kvaliteetsed, säilitades seejuures ka sõidukvaliteedi ning –mugavuse?