13.11.25, 14:04

Mälumäng: testi oma teadmisi

Imeline Teadus tähistab oma 15. sünnipäeva ning selle puhul oleme loonud mälumängu, mis paneb proovile sinu teadmised teaduse värvika maailma kohta. Lõpus ootab ka väike üllatus.

Imeline Teadus

Mälumäng: testi oma teadmisi

Imeline Teadus

See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!

Seotud lood

Mälumäng: mis tõuga on tegemist?

04.09.25, 15:18

Mälumäng: mis tõuga on tegemist?

Mälumäng: müüt või tõde?

04.09.25, 12:37

Mälumäng: müüt või tõde?

Mängi seda spordisõbra mälumängu

14.08.25, 15:09

Mängi seda spordisõbra mälumängu

Tippspetsialist annab nõu: kuidas vähendada stressi mõju juuste väljalangemisele

ST

02.10.25, 12:39

Tippspetsialist annab nõu: kuidas vähendada stressi mõju juuste väljalangemisele

Universum

Päikesesüsteemis kihutab tähtedevahelisest ruumist saabunud objekt

Päikesesüsteemis kihutab tähtedevahelisest ruumist saabunud objekt

Üle 400 miljoni aasta vanused kraatrid näitavad, et kunagi ümbritses ka Maad samamoodi nagu Saturni rõngas.

Rõngastatud maakera: meie planeeti ümbritses kunagi rõngas

© FlashMovie/Shutterstock

Kas Suur Pauk võis toimuda mitu korda?

Kosmiline kokkupõrge tekitas Maale mandrid

Astronoomid avastasid äärmiselt ebahariliku sidrunikujulise planeedi

Eksoplaneete on Linnuteel arvukalt – arvatavasti keskmiselt üle ühe planeedi iga tähe kohta.

Kosmiline huvireis 7 veidrasse maailma

© Shutterstock

Kosmiline jäljekütt IMAP otsib süvakosmosest pärinevaid aatomeid

© FlashMovie/Shutterstock

Kas Suur Pauk võis toimuda mitu korda?

Kosmiline kokkupõrge tekitas Maale mandrid

Astronoomid avastasid äärmiselt ebahariliku sidrunikujulise planeedi

Tehnoloogia

© William Kass / Taltech

Eestis valmis oma klassi parim vormelauto

© Ullstein Bild & Istockphoto & Bridgeman

Euroopa ja Ameerika ühendatakse telegraafikaabliga: südi investor trotsis Atlandit

© Shutterstock

Kuidas töötab kustutuskumm?

© Shutterstock

Tudengisatelliit Hämarik lõpetas langeva tähena

Rohkem tehnoloogiast

Maaväline elu

Selle pildi tegi Perseverance endast 2024. aasta suvel ja see on kokku pandud 62 erinevast fotost. Kivi nimega Chenaya Falls on pildi keskel kulgurist vasakul.

NASA avastas seni tugevaima tõendi elu kohta Marsil

© Shutterstock

Universum on üks suur pere: elu tekkis kohe pärast Suurt Pauku ja kandus laiali nagu võililleseemned tuules?

© Shutterstock

Kas põrgukuuma Veenuse elu põgenes pilvedesse?

Harvardi teadlased leidsid ookeanist tähtede vahelt pärit objekti tükid

Kas on tõesti tõsi, et super-Maalt oleks võimatu kosmosesse lennata?

© Shutterstock

Ufod on loodusseadustega pahuksis

© Shutterstock

Jäise kuu kõleda kaane all loksub veerikas ookean

© Shutterstock

Kas põrgukuuma Veenuse elu põgenes pilvedesse?

Harvardi teadlased leidsid ookeanist tähtede vahelt pärit objekti tükid

Kas on tõesti tõsi, et super-Maalt oleks võimatu kosmosesse lennata?

Ajalugu

© Shutterstock

Indoneesias mäenõlva all peituv püramiid võib olla maailma vanim

© Shutterstock

Kiviaja templi seintesse võib olla raiutud iidse komeedikatastroofi lugu

© Shutterstock

Ajaloo kiireim lennuk Blackbird vuhises titaantiibadel kiirusega 3500 km/h

Esimene tõend sellest, et Titanic on leitud, oli see, kui uurimislaeva ekraanile ilmus hiigelsuur aurukatel.

Uus tehnoloogia aitas 40 aastat tagasi leida legendaarse laeva vraki

© Wikimedia Commons. Pildil on Jellingi noorema ruunikivi värvitud koopia Taani muusemis.

Iidse ruunikivi autor tuvastati „käekirja“ järgi

© Shutterstock

Tuli ja teras tõstsid maja taevastesse kõrgustesse: Burj Khalifa ehitamise lugu

© Shutterstock

Katastroofiline tsunami võis jätta kiviaja Põhja-Suurbritannia inimtühjaks

© Wikimedia Commons

Iidse kirja dešifreerijat ootab miljoni dollari suurune autasu

Rohkem ajaloost

Loomariik

Nephila perekonna ämblike puhul ei pane hiiglaslik emane peaaegu tähelegi, kui isane talle otsa ronib ja ta viljastab.

Naised võidavad võimuvõitluse

Nomura meduus kandideerib merede suurima meduusi tiitlile. Liik on viimastel aastatel nii jõudsalt paljunenud, et on muutunud lausa probleemiks.

Meduusid, merede multitalendid

Tuumatalv põhjustaks toidukriisi kõikjal maailmas

Tuumatalv põhjustaks toidukriisi kõikjal maailmas

Juuluklane nõiub ära lepatriinu ja paneb ta valvama oma nukkunud järglasi.

Surma marionetid: osa liike kasutab peremeesloomi halastamatult ära

Vihaleaetud kašelotist saab ookeanide märulikangelane

Vihaleaetud kašelotist saab ookeanide märulikangelane

Jäljed jätsid väikesed taimtoidulised – lindvaagnalised dinosaurused.

Koolimaja juurest leiti saurusejäljed

Kas kellakeeramine mõjutab loomi?

Kas kellakeeramine mõjutab loomi?

Narvalid kuuluvad narvallaste sugukonda. Nad võivad kasvada kuni 5 meetri pikkuseks ning kaaluvad tavaliselt 1,6 tonni ringis.

Narvali võhk on nagu Šveitsi taskunuga

Rohkem loomadest

Taimed

© Shutterstock

Veinisõbrad võivad olla tänulikud iidsele asteroidikatastroofile

© Elmo Riig/Sakala. Viiralti tamm 2023. aasta jõulukuul.

Viiralti tamm võistleb Europuu valimistel 14 põneva rivaaliga

© Claus Lunau

Taimed annavad väärtuslikke metalle

© Shutterstock

Mahepõllumajandus võiks toita ära kogu Maa elanikkonna

Veel taimedest

Lugejad küsivad

Kas loomad oskavad abi paluda?

Kas loomad oskavad abi paluda?

Kui kiiresti pöörleb Linnutee?

Kui kiiresti pöörleb Linnutee?

Kuidas saavad lumikellukesed lume sees õitseda?

Kuidas saavad lumikellukesed lume sees õitseda?

Kas langevat tähte võib kuulda?

Kas meteoriitidel võib olla ohtlikke baktereid?

Miks oli osa amforaid teravatipulise põhjaga?

Miks oli osa amforaid teravatipulise põhjaga?

Praegu võime Suure Vankri ühe külje järgi leida Põhjanaela, kuid 100 000 aasta pärast näeb see tähtkuju välja teistsugune.

Kas esimesed inimesed nägid tähistaevast samasugusena?

Kuidas saavad lumikellukesed lume sees õitseda?

Kuidas saavad lumikellukesed lume sees õitseda?

Kas langevat tähte võib kuulda?

Kas meteoriitidel võib olla ohtlikke baktereid?

Füüsika

© Shutterstock

Kas tulel on mass?

© Shutterstock

Eimillestki tehtud arvuti ennustab järgmist tormi

© Shutterstock

Kui kuum peab miski olema, et see sind põletaks?

© Shutterstock

Aeg on suhteline mõiste: meil kõigil on isiklik olevik

Rohkem füüsikat

Sinu keha

© Shutterstock

Miks verevalumite värvus muutub?

Kaks konnasüdant, mis on asetatud soolalahusega täidetud kaussidesse. Nii näeb välja katse, mida Saksa teadlane Otto Loewi 1921. aastal unes nägi. Ta korraldas katse ja tõestas, et närvirakkude andmeedastus toimub keemilisel teel.

Loewi suur avastus sündis magades

Teleseriaalis „Halvale teele“ („Breaking Bad“) kasutavad peategelased laiba lahustamiseks vesinikfluoriidhapet.

Kuidas laipa lahustada?

Bušmanid seisid vastu nn bantu sisserändele ja jäid geneetiliselt isoleeritud rahvaks.

Miks ei sarnane bušmanid teiste aafriklastega?

© Shutterstock

Kas on tõesti tõsi, et ühesuguseid sõrmejälgi pole olemas?

Kuidas mõjutavad energiajoogid keha?

Kuidas mõjutavad energiajoogid keha?

© Shutterstock

Ühel jalal seismine võib kõnelda paljugi su tervisest

© Shutterstock

Mis on limakork?

Rohkem sinu kehast

© Shutterstock

Vägivaldsed videomängud võivad inimesi hoopis leebemaks muuta

© Shutterstock

Vaba tahet pole olemas ning su elu kulgeb etteantud rada mööda

© Shutterstock

Uuring: vihatunne võib sind teatud olukordades väga efektiivseks muuta

Pealöögid jalgpallis kahjustavad aju ka ilma peapõrutuseta

Kui palju infot mahub ajju?

14päevane rannapuhkus võib vähendada su intelligentsustaset kuni 20 punkti. Seda näitas katse inimestega, kes olid pikemat aega passiivsed ega vaevanud end ühegi kehalise või vaimse tegevusega.

Muuda suvel loidunud aju taas teraseks

Peaaegu kolmandik Austrias läbiviidud uuringus osalejaist vastas, et nad ei näe mitte kunagi und või näevad väga harva. Selle põhjus võib olla aga lihtsalt see, et nad ei mäleta oma unenägusid. Und näeme unefaasis, mis kannab nimetust REM (rapid eye movement) ehk kiirete silmaliigutustega uni, mida ongi just nendesamade kiirete silmaliigutuste järgi väga lihtne ära tunda. Siiani pole teadlased kohanud inimest, kes ei maga mitte kunagi REM-und, kuid nad ei tea veel päris kindlalt, kas kõik inimesed selle unefaasi ajal tõesti und näevad. Harvadel juhtudel võib inimene saada sellise ajukahjustuse, mis takistab tal und näha. Seda Charcot’-Wilbrandi sündroomi võivad põhjustada insult, ajutromb või Alzheimeri tõbi.

Teadlased vallutavad unenäomaa: see on seotud reaalse maailmaga

© Shutterstock

Uuring: vihatunne võib sind teatud olukordades väga efektiivseks muuta

Pealöögid jalgpallis kahjustavad aju ka ilma peapõrutuseta

Kui palju infot mahub ajju?

Suured teadlased

© Bridgeman Images / Historic England

Briti härrasmehed muutsid maailma

Oppenheimeril oli teadusmaailmas ulatuslik kontaktide võrgustik. Tuumapommi värbas ta arendama vahedaima mõistusega kolleegid.

Aatomipommi looja kaotas soosingu

© Ulrich Baumgarten / Getty Images, Triff / Shutterstock

Stephen Hawking taltsutas Suure Paugu ja mustad augud

© Shutterstock

Mustkunstnik tungis Marconi traadita telegraafi näidisseansile sisse

© Shutterstock

Kuulus leidur Edison varastas kirkalt särava hõõglambi idee Briti apteekrilt

© Shutterstock

Ta otsib rohtu ravimatute haiguste vastu: intervjuu tüvirakuravi pioneeri Shinya Yamanakaga

Kõigest 26aastasena sõnastas Albert Einstein füüsikateooriad, mis said verstapostideks universumi mõistmisel.

Päikesevarjutus tegi Einsteinist superstaari

© Zumapress.com

Jäistest vetest leiti legendaarse laeva vrakk

Veel kuulsaid teadlasi

Tagasi Imeline Teadus esilehele

Mine

Vana-Lõuna 39/1, 19094 Tallinn

(+372) 667 0111

[email protected]

Imeline Teadus on Skandinaavia suurim populaarteaduslik väljaanne, mis ilmub nii veebis kui ka paberil. Imeline Teadus ilmub lisaks Eestile Rootsis, Soomes, Taanis, Norras, Hollandis, Islandil, Lätis ja Leedus.

© 2026 Imeline Teadus - Kõik õigused kaitstud